Täna mul praktikat ei olnud, sest teisipäeviti on tavaliselt staadionil jalkamängud (täna oli Benfica vs. Chelsea) ja siis on kliinik suletud. Kuna oli järjekordselt väga päikseline ja soe ilm - nii oma 25 kraadi -, siis otsustasin, et on vaja kindlasti võimalikult palju aega korterist väljaspool veeta. Käisin korraks koolis ja tõin ära oma üliõpilaskaardi. Nagu ma paaris eelnevas postituses maininud olen, siis kool asub Tejo jõe ääres Oriente linnaosas, mis on väga uus ja moodne. Kõndisin siis natuke mööda jõeäärt. Jõgi ei olnudki väga jõelik, vaid meenutas pigem merd. Isegi adruhaisu oli. Peale adruhaisu oli ka päris palju rahvast, aga mis siin imestada - oli ju suurepärane ilm. Jõudsin Vasco da Gama keskuse juurde ja mõtlesin, et võiks väikese ostlemistiiru teha. Kahjuks ei olnud poodides üldse asju, mida ma endale tahtnud oleks, ainsad kenad asjad leidsin ma ehtepoest, kust ostsin ühe käevõru. Varsti läks kõht tühjaks, sest olin palju ringi käinud. Tahtsin minna ühte sushi-kohta, mida teel kooli näinud olin. Jõudsin siis kohale, aga see oli juba kinni pandud. Olin kindel, et pean ilma söögita koduni vastu, kuid kõht arvas midagi muud ning protestis üsna häälekalt. Sushi-koha kõrval oli USA-stiilis diner. Läksin sinna, tellisin Forest burgeri, mis pidi sobima neile, kes liha ei söö. Ütleks, et see oli kõige hullem burger, mida ma eales söönud olen - isegi Hesburgeri kalaburger ei olnud nii vastik. Mul oli kahju endast, et ma sellise rämpsu sisse söönud olin ning samuti rahast, mille välja käima pidin, sest see polnud mingi tavaline Riiamäe lögaburks. Mõtlesin, et kõnnin koju, saab vähemalt selle burgeri endast välja ning ega mulle metrooga eriti liigelda meeldigi. Pealegi näeb kõndides igasugused huvitavaid asju nagu näiteks karukostüümides mehed. Hakkasin siis enda arvates õiges suunas minema. Oleksin ideaalis pidanud jõudma välja Avenida Estados Unidos da América'ni, kuid ei läinud nii. Mis siis ikka. Kõndisin suht lampi edasi, eks põnev oli omajagu. Jõudsin välja kuskile, mis sarnanes Lasnamäele. Suht ghetto koht oli, graffitid seintel ja prügi maas. Kahtlased tüübid nillisid ka ringi. Üks ütes mulle puhtas vene keeles: "Как дела, девушка?" Ei tea, kas see paistab kaugele välja, et mul vene verd on? Ei usu, sest pimedaks hakkas minema. Ei vastanud talle midagi, kõndisin enesekindlal sammul edasi, justkui teaksin täpselt, kus viibin ja kuhu minema pean. Ei tohi ju näidata, et hirm on. Linnakaarti ka välja võtta ei julgenud. Igaksjuhuks, muidu saavad aru, et välismaalane olen. "Lasnamäe" oli pikk ja lai. Ei paistnud kuskiltki otsast, et lõppema hakkaks. Jõudsin lõpuks sillale, mille juurest ka metroo läbi sõidab. Nüüd teadsin enamvähem, kus suunas minema pean. Majad olid ikkagi suhteliselt lasnamäelikud. Jalad olid ka valusad. Tahtsin neid lihtsalt järgi lohistada, aga kingad, kurivaimud, jäid kõnniteekividesse kinni. Lõpuks, kui olin veel umbes veerand tundi kõndinud, nägin üht tuttavat monumenti. Natuke veel ja olin Avenida de Paris'el. Käisin toidupoest läbi, ostsin maitsestamata jogurtit ja maasikaid, et hommikul smuutit teha. Veel viis minutit. Viimase jõuvaruga üks-kaks-kolm ruttu trepist üles. Ja lõpuks olin kodus. Successus maximus!
Minu ennelõunane vahepala - smuuti maasikatest, banaanist ja maitsestamata jogurtist.
Fäänsid majad Orientes.
Kevad!
Vasco da Gama sild üle Tejo jõe, mis avati liikluseks 1998. aastal ning on Euroopa pikim!
Vasco da Gama kaubanduskeskuse teine külg.
Kaubanduskeskuse sisevaade.
See jubeda burgeriga söögikoht.
Café latte, mis ei olnud üldse jube, aga piimavahtu polnud peal.
Jubeburger isiklikult. Seal burgeripihvi sees olid terved herned ja porgandikuubikud ning mingi muu arusaamatu plöga.
Hakkab juba ghetto'ks muutuma.
Lissaboni Lasnamäe ehk portugali keeli Chelas.
Kenad seinamaalingud.
Sild, mis ühendab Lasnamäed muu maailmaga. (Mina seisan selle silla peal ja teen pilti). See värviline sild on metroo jaoks.Kusjuures teisel pool silda avastasin ma ühe riidepoe, mis on äärmiselt odav. Kahjuks ei jõudnud ma seal väga palju ringi vaadata, sest see pandi kinni.
Oaas keset Lasnamäed!
Minu kaunis käevõru!
Pean ikka ühe asja ära mainima, juba FBs jäi häirima... eesti keeles on täiesti olemas selline kena sõna nagu "geto", mis tähendab "rassi, usundi vm alusel diskrimineeritud elanike linnaosa" (ÕS 2006), et siis teine kord tead. :)
ReplyDeleteJa no minu meelest nii tobe jutt, et sa ei julgenud kaarti välja võtta! Kumb siis oleks lõpuks hullem olnud: kas kaardi välja võtmine ja võimalus, et keegi ei tee sellest väljagi või veel kauem seal jubedas kohas tiirutada, kuni läheb veel pimedamaks ja ohtlikumaks? Mul on täiega hea meel, et õnneks lõppes kõik hästi. Hea on ka see, et selliste äraeksimistega õpib tegelikult hullult hästi linna tundma.
Muide, kuidas sa smuutit teed? Kas sul on mikser kaasas või sul on mingi eriti äge viis marjade purustamiseks?
Mulle meeldibki niimoodi ekselda, siis saab kõik kohad selgeks. Sellepärast mulle metroosõit ei istugi, et ei näe, kust kohast läbi sõidetakse (metroo liigub 90% ajast ju maa all) - ühest kohast teise ning vahele jääks nagu must auk. Nii ei suuda tekkida tervikliku linnapilti.
ReplyDeleteAga mina tahan kirjutada seda tsitaatsõnana, sestap kasutangi sõna ghetto.
Jep, mul on eriti äge marjade purustamise viis - närin läbi ja siis sülitan kruusi. :D Ei, tegelt teen smuutit saumiksriga, mis on meil siin korteris olemas. Hea, et enda oma ei hakanud kaasa tassima.
Ka meie Lasnamäel on ju oma oaas. :)
ReplyDeletePs. Seda smuutit tahaks küll täiega!
See burger näeb tõsti päris rõve välja ja kui seal sees olid veel herned olnud... öäk
ReplyDeleteKas seal portugalis on iga päev mingi streik või tähtis jalgpallimäng, mille pärast riigiasutused sulgeda?
Mis paganama must number sul seal blogi päises on (hetkel 520)? Ära ütle, et see on mingi loendur, mis peab arvet selle üle, kui mitu korda on su blogi vaadatud, sest siis olen mina vist küll oma kommenteerimiskatsetega umbes poole kogutulemusest andnud. Mul pidevalt käib mingi refresh ja muu selline asi ning see number iga korraga kasvab.
ReplyDeleteSuccessus maximus :D hahaa väga hästi
ReplyDeleteTegelt tahtsin teada, kas Benfica jalgpallurid käivad ka siis seal kliinikus FT-d saamas? neil peaks oma isiklik füsio ka olema..
Ja kas sa ei saa nende mängudel kaasas käia ja füsio tööd jälgida?
Allar, Benfica kliinik ei ole muidu riigiasutus (vist). Ja tollel streigipäeval ma pidin ikka kohale minema, nii et olnud mingit lebo. Aga jah, kui on jalkamängud, siis ei ole küll see kliinik avatud. Ja see arv siin lehe ääres näitab seda, Allar, mitu korda SINA mu blogi lugemas käid. XD
ReplyDeleteKristel, jah, neil on oma füsio muidugi ka, aga eks nad käivad seal kliinikus ikka ka mõnikord, kuigi meil käivad rohkem noored jalgpallurid (ja muid sportlasi ka muidugi, kes seal Benficas treenivad). Mina olen seal kliinikus ikka kohapeal, sest seal vaja mul kogu aeg füüsikalist ravi teha. :D Päris head võimalused on. Iga päev teen umbes neljale elektriravi ja samapaljudele ultraheliravi. Seal on mingi laserravi asi ka, mida ma täna teha sain, kuigi ei saanud veel sellele värgile hästi pihta. :D
Vaatan, et sa oled ka jälle oma blogi välimust muutnud ja ütlen sama, mis Riinalegi: ole musu ja võta word verification ka maha. See on lihtsalt niiiiiii jube tüütu ja usu mind, spämmi ei tule üldsegi nii palju, kui kõik kardavad. Mu avalik blogi on ilma kontrollita ja sinna tuleb umbes kord kolme kuu tagant mingi mõttetu kommentaar.
ReplyDeleteJah, nagunii pean iga päev riigile tõestama, et ma ei ole kaamel ning nüüd on vaja Triinu blogis kinnitada, et ma ei ole robot vaid hoopiski inimene.
ReplyDeleteKui seadetest panna, et otsingumootoritest blogi ei ole leitav, siis on veel parem, ei satu ühtegi robotit kommenteerima (kui sa just ise sellele robotile blogi linki pole andnud.)
ReplyDelete