Total Pageviews

Tuesday, July 3, 2012

Até logo, Lisboa!

 Need kolm kuud Lissabonis olid suurepärased. Mul on ülimalt hea meel, et mul selline võimalus avanes ning soovitan soojalt kuskile teise riiki õppima/praktikale minemist. 
Kummalisel kombel harjusin ma Lissaboniga kohe, sest Portugali pealinn on igas mõttes armas, ilus ja sõbralik. Pealegi ei ole tegemist nii suure linnaga kui näiteks Berliin, mis mulle kohe üldse ei meeldi. Lissabonis oli kõik käe-jala juures! Varsti lähen kindlasti tagasi!

See on praeguseks siin blogis minu viimane postitus (pöördun oma vanasse blogisse tagasi). Aga kes teab, võib-olla avan selle blogi kunagi uuesti, kui Lissaboni magistrisse lähen. Eks näeme! ;) 

Lisasin siia mõned pildid, mida enne polnud üles pannud. Pluss paar tükki ka minu viimasest õhtust.

Minu "kodupood" ehk siis pood, mida külastasin kõige tihemini.

Avenida de Roma 18 ehk maja, kus elasin (meie korter asus kolmandal korrusel).

Vaade toa aknast.

Vaade toa aknast.

Minu tuba.

Meie segamini köök.

Meie segamini köök vol. 2.

Elutuba.



Mängisime kolme idamaa tarka.



Kohver pakitud ja adjöö!



Monday, June 18, 2012

Jalgpallist

Portugalis on jalgpall ikka ülimalt ausees olev spordiala. Aga pole ka imestada, sest Portugali jalgpallil on väga pikad traditsioonid, mitte 20 aastat nagu Eesti koondisel. 

Eile toimus Hollandi-Portugali mäng, mis pidi otsustama, kas Portugal pääseb edasi või mitte. Muidugi oleks ka mina seda vaadata tahtnud, aga kuna tugitoolisport pole mulle nii tähtis kui enda reaalne liigutamine, siis läksin jooksma. Mäng käis. Ma ei ole kunagi Lissaboni sel kellaajal nii vaiksena näinud (tavaliselt on palju autosid ning inimesi, kes tulevad töölt või koolist või mujalt), autosid praktiliselt liikvel polnud, inimesi lugesin kokku vaid kolm (nende seas ka kodutu, kes mind kiviga viskas). Isegi seda valge turbaniga kummalist meest ei kohanud ma Campo Grande pargis, kus tavaliselt osa oma jooksust jooksen. See mees on iga kord seal olnud. Kahjuks ei oska ma öelda, mis ta seal teeb. Kummaline tüüp on ta igaljuhul.

Linn oli nii vaikne, et hirm hakkas lausa. Ilm oli lämbe, taevast katsid tumedad pilved. Justkui vaikus enne tormi. Ja oligi. Kui olin Universitario de Lisboa staadionil oma ringid ära teinud, jooksin tagasi kesklinna poole, kui kuulsin metsikut autode signaalitamist. Justkui mingi suuremat sorti liiklusummik oleks. Aga ei olnud. Sõiduteed olid jälle sõitvaid autosid täis, vastu tulevad inimesed riietatud punase-rohelisse või koondise särkidesse, kel näod lipuvärvidele vastavalt maalitud, kel kaelas fännisall, kes agaralt Portugali lippu lehvitamas. Mõni seltskond lõi isegi laulu lahti. Jah, sain aru, Portugal oli Hollandit võitnud ja  endale edasipääsu taganud. 
Jooksin edasi Campo Pequeno poole, millest mööda minu jooksurada pea alati kulgeb. Seal näidatakse muide ka suurel ekraanil EM-mänge. Ka seekord polnud erand. Mida lähemale ma Campo Pequenole jõudsin, seda rohkem punase-rohelise kirjut rahvast must möödus. Campo Pequeno juures oli aga lausa möll lahti - palju lärmakaid inimesi ning tohutul hulgal prügi nagu õlletopsid, kommi-ja krõpsukotid, joogipurgid. Jah, portugallased ei ole kõige puhtamad inimesed, õhtuks on alati tänavad prügiga kaetud, olgugi et prügikaste tundub piisavalt olevat, kuid siiski mitte nii palju, kui pangaautomaate, mida on siin nii iga 5 meetri tagant.

Aga edu Portugali koondisele! Mina hoian pöialt!

Campo Pequeno, mis ei ole kirik, kuigi sellena alguses paista võib, vaid hoopis härjavõitlusareen. Siin korraldatakse ka igasugu kontserte. EMi mängude näitamiseks on ehitise külge monteeritud hiigelekraan (umes sinna kohta, kus see plakat on siin pildil). (Pilt ei ole minu tehtud).


Saturday, June 16, 2012

Sintra

Täna käisime Sintras, mis asub Lissabonist 28 km ning Atlandi ookeanist 18 km kaugusel. Sintra on väga ilus väike, turistide seas äärmiselt populaarne linn. Kes Sintrasse minna tahab, peaks arvestama ühe suurema väljaminekuga, sest kõikide peamiste vaatamisväärsuste külastamise eest peab maksma. Rongipilet Lissabonist edasi-tagasi pole kallis - 4 eurot ja 70 senti.

Külastasime Sintra National Palace'it (Palácio Nacional de Sintra).  Selles elasid 15. sajandist kuni 19. sajandini Portugali kuningad. See on ehitatud maooride valitsusajal ning on segu manueliini-, maoori- ja gootistiilist. Pileti eest käisime välja 7 eurot.

Jah, välimus ei ole tal just suurem asi.
Kaks kummalist korstent on sellel paleel. Need korstnad märgivad köögi asukohta.

Sala dos Cisnes ehk luigetuba. Nimetatud nende samade luikede tõttu seal laes. Muidu on tuba manueliinistiilis.
Kummalised kujunduselemendid samas toas.
Köök.
Mingi tuba, aga vaadake sisustust!
Varestega lagi.
Vaade kesklinnale. Üleval mäe otsas võib näha maooride 9. sajandil ehitatud kindlust, kuhu me päerast ronisime, mitte ei sõinud hobuvankriga nagu ühed jaapanlased ega bussiga nagu kõik ülejäänud turistid.
Purskkaev ja tont National Palace'i ees.
Minu lõuna. Salat mingi kalaga. Küsisin, mis kalaga on, sain vastuseks: "White fish." Okei. Aga vähemalt hästi maitses! Aa, ja värskelt pressitud apelsinimahl ka. Kelner, kes muuseas väga tore ja sõbralik oli, tõi mulle alguses apelsinilimonaadi. Mina ju gaseeritud jooke juua ei saa. Ma ütlesin, et see pole mahl ja tahan uut. Tõigi.


Maooride kindlus (Castelo dos Mouros), kuhu me ronisime. Pidime maksma 7 eurot.
Vahepeal tegime natuke võimlemist. Mina harjutan parajasti poomikava. (Ps. Portugali poomid on natuke erinevad).



Maooride kindlus.


Vaade kindluse juurest National Palace'ile.
From one end to another.
Ronin oma uude korterisse.

Yasmine at her best!


Pena kindlus (Palácio Nacional da Pena), mida me ei külastanud seekord. Oleks võib-olla pidanud, sest piltide järgi on ta imeilus. Aga ongi nüüd põhjust ruttu tagasi tulla!

  
Raske töö, mida me siin Portugalis teeme. Isegi kindlust peame toetama, et see laiali ei laguneks!
WTF?! Soome lipp?! Aga ei ole! See on hoopis Portugali esimese kuninga Alfonso Henriquesi lipp.

Yasmine üritab kaelkirjakule musi teha.
Sain endale uue sõbra - kana!
Milk the cow!
Ostsin Tambetile uue auto!





Yasmine sünnipäev

Neljapäeval oli Yasmine sünnipäev.  Küpsetasin talle sünnipäevaks koogi (pilti sellest kahjuks pole).
Esimene külaline ehk mina (sest ma elan seal, daa) saabus kell 22. 00. Ülejäänud kella 22. 30 paiku. Kohal olid peale minu ja sünnipäevalapse ka Yasmine töökaaslased Manuel, Claudia ja Ana ning Ana ja Claudia peikad, lisaks veel Tone koos Gonsaloga. Kokkuvõtvalt võin öelda, et oli väga lõbus. Esialgu istusime niisama ja rääkisime juttu. Siis tekkis idee kõigis keeltes sünnipäevalaulu laulda, portugallastel oli muidugi kerge, neid oli ju nii palju! Tone laulis norra keeles ja siis pidi minu kord tulema. No kõik ju teavad, et ma ei laula! Pealegi pole mul õrna aimugi, kuidas "Happy birthday to you" sõnad eesti keeles kõlavad. Okei, läksin otsisin Youtube'st vastava video ja lasin neile seda. :D Jäädi õnneks rahule. Järgmisena mängisime Bailat (jaa, mul olid kaardid kaasas). Natuke raske oli, sest enamus ei joonud eriti alkoholi, sest järgmisel päeval pidid nad ju tööle minema. Olime vaid paar ringi mänginud, kui need tööleminejad otsustasid, et peavad koju magama minema, sest kell oli juba 02. 00. Meie ülejäänud mängisime edasi. Siis Tonele idee minna Urban Beachi, mis on apparently Lissaboni kõige kuumem klubi. Koju jõudsime kella viie paiku. Yasmine ja Manuel pidid kolme tunni pärast tööle minema. :D


Sünnipäevaseltskond.
Tone and Gonsalo.
Ootame taksot.
Urban Beach seest poolt (pilt pole minu tehtud).