Meil oli täna jälle suurepäerane ilm! Justkui meelega munadepühadeks tellitud! Kell viis, ehk siis kuskil nelikümmmend minutit tagasi näitas termomeeter vilus 22 plusskraadi. Päeval oli päikese käes veelgi soojem. Õhk on kevadet täis!
Lausa patt oleks olnud sellise päikselise ilmaga toas passida. Nõnda läksingi Belémi, kuhu ma ka varem olen tahtnud minna, aga ilm on pilves olnud. Täna aga igati sobilik üheks vahvaks retkeks. Sõitsin siis metrooga rohelist liini pidi Cais do Sodre jaama (mis on üks peatus edasi Baixa-Chiadost), nägin, et tramm tuli ja jooksin kohe selle peale. Natuke loll muidugi, sest see sõitis valesse suunda ehk siis kuskil 6 minuti pärast leidsin end Chiadost. Nojah, ega's midagi. Kõndisin tagasi Cais do Sodresse - õnneks polnud pikk maa. Uut trammi, mis mind Belémi viiks, ei pidanud kaua ootama. Sõit kestis kuskil 15 minutit (võib-olla ka vähem tegelikult, sest ma seisin püsti lauspäiese käes - ebamugavates olukordades tundub ju 1 minut kui 3). Läksin maha Mosteiro dos Jerónimos'e juures. Kuna mul oli janu, siis esimese asjana märkasin kohe Starbucksi ja suure latte-sõbrana läksingi ning ostsin endale ühe mõnusa joogi. Seejärel hakkasin Torre de Belémi poole kõndima. See on 16. sajandil ehitatud merekindlus ning kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse nagu Tallinna vanalinngi. Torn on ehitatud nn. manueliini stiilis, mis tähendab portugali hilisgooti stiili, kuid omab ka elemente teistest stiilidest. Seda 16. sajandi alguskümnenditel viljeletud arhitektuuristiili iseloomustavad merelised ornamendid Portugali, kui tollase tugeva mereriigi, võimust. Belémi torn on ehitatud paekivist.
Kui torn nähtud, kõndisin tagasi kloostri juurde, et seal mõned pildid teha. Sisse kahjuks ei pääsenud, sest siiski on ju lihavõttepühad. Läksin hoopis neid Belémi koogikesi ostma. See kohvik, mis kohe kloostri lähedal on, on kõige vanem kohvik, kus neid koogikesi pakkuma hakati, nii et üpris kuulus koht. Järjekorrad olid meeletud. Õnneks sain ma oma pastel de Belémi kätte - see oli veel ahjusoe. Hinnaks 1 eurot ja 5 senti. Maitse kohta ei oskagi midagi öelda - suhteliselt magus, halb kohe kindlasti ei ole. :D Samas, kas ma teda nüüd vabatahtlikult veel ostaksin - raske öelda. Millalgi kindlasti, kuid kui valida antakse, võtaksin enne hoopis šokolaadikoogi või midagi.
Koogike söödud, sõitsin tagasi Chiadosse, kus tahtsin vaadata üht käsitöö nn. turgu, kus oli nii palju ilusaid ja omapäraseid ehteid. Kingituseks võiks neid sealt kaasa osta küll. Siis sõin ühe võileiva ja tulin metrooga koju ära.
Olin sammulugeja ka huvipärast peale pannud ning kokku tuli 15 131 sammu ehk 11, 52 km. Päris normaalne.
Pea igal metroopeatusel Lissabonis on seintel mingi teema. See pilt on tehtud Cais do Sodre metroojaamas. Jardim de Zoologicose peatuses on aga loomadega pildid, Laranjeirase peatuses apelsinid (sest nimi laranjeiras tähendab apelsinipuud), Oriente peatuses on erinevad koomiksikangelaste moodi tüübid seintel, Collegio de Militari peatuses (peatus, kus tuleb maha tulla, kui Colombo keskusesse minna on soov) on seintel sellised sinised Lissabonile iseloomulikud keraamilised plaadid jne.
Mosteiro dos Jerónimos.
Lausa patt oleks olnud sellise päikselise ilmaga toas passida. Nõnda läksingi Belémi, kuhu ma ka varem olen tahtnud minna, aga ilm on pilves olnud. Täna aga igati sobilik üheks vahvaks retkeks. Sõitsin siis metrooga rohelist liini pidi Cais do Sodre jaama (mis on üks peatus edasi Baixa-Chiadost), nägin, et tramm tuli ja jooksin kohe selle peale. Natuke loll muidugi, sest see sõitis valesse suunda ehk siis kuskil 6 minuti pärast leidsin end Chiadost. Nojah, ega's midagi. Kõndisin tagasi Cais do Sodresse - õnneks polnud pikk maa. Uut trammi, mis mind Belémi viiks, ei pidanud kaua ootama. Sõit kestis kuskil 15 minutit (võib-olla ka vähem tegelikult, sest ma seisin püsti lauspäiese käes - ebamugavates olukordades tundub ju 1 minut kui 3). Läksin maha Mosteiro dos Jerónimos'e juures. Kuna mul oli janu, siis esimese asjana märkasin kohe Starbucksi ja suure latte-sõbrana läksingi ning ostsin endale ühe mõnusa joogi. Seejärel hakkasin Torre de Belémi poole kõndima. See on 16. sajandil ehitatud merekindlus ning kuulub UNESCO maailmapärandi nimistusse nagu Tallinna vanalinngi. Torn on ehitatud nn. manueliini stiilis, mis tähendab portugali hilisgooti stiili, kuid omab ka elemente teistest stiilidest. Seda 16. sajandi alguskümnenditel viljeletud arhitektuuristiili iseloomustavad merelised ornamendid Portugali, kui tollase tugeva mereriigi, võimust. Belémi torn on ehitatud paekivist.
Kui torn nähtud, kõndisin tagasi kloostri juurde, et seal mõned pildid teha. Sisse kahjuks ei pääsenud, sest siiski on ju lihavõttepühad. Läksin hoopis neid Belémi koogikesi ostma. See kohvik, mis kohe kloostri lähedal on, on kõige vanem kohvik, kus neid koogikesi pakkuma hakati, nii et üpris kuulus koht. Järjekorrad olid meeletud. Õnneks sain ma oma pastel de Belémi kätte - see oli veel ahjusoe. Hinnaks 1 eurot ja 5 senti. Maitse kohta ei oskagi midagi öelda - suhteliselt magus, halb kohe kindlasti ei ole. :D Samas, kas ma teda nüüd vabatahtlikult veel ostaksin - raske öelda. Millalgi kindlasti, kuid kui valida antakse, võtaksin enne hoopis šokolaadikoogi või midagi.
Koogike söödud, sõitsin tagasi Chiadosse, kus tahtsin vaadata üht käsitöö nn. turgu, kus oli nii palju ilusaid ja omapäraseid ehteid. Kingituseks võiks neid sealt kaasa osta küll. Siis sõin ühe võileiva ja tulin metrooga koju ära.
Olin sammulugeja ka huvipärast peale pannud ning kokku tuli 15 131 sammu ehk 11, 52 km. Päris normaalne.
Pea igal metroopeatusel Lissabonis on seintel mingi teema. See pilt on tehtud Cais do Sodre metroojaamas. Jardim de Zoologicose peatuses on aga loomadega pildid, Laranjeirase peatuses apelsinid (sest nimi laranjeiras tähendab apelsinipuud), Oriente peatuses on erinevad koomiksikangelaste moodi tüübid seintel, Collegio de Militari peatuses (peatus, kus tuleb maha tulla, kui Colombo keskusesse minna on soov) on seintel sellised sinised Lissabonile iseloomulikud keraamilised plaadid jne.
Mosteiro dos Jerónimos.
Kosutav lattepaus!
Kui ma eile kirjutasin oma nime kõikvõimalikest variatsioonidest, mis Lissabonis välja tulevad, siis täna olin ma Tree. :D Kummaline, kuidas välismaalane võib ikka meie jaoks tavalist nime valesti kuulda.
Mingid hobused pargis.
Torre de Belém.
Mingi tont siin torniga.
Veel torni, aga ilma tondita.
Kohe torni läheduses on see lennukimonument, mis on pühendatud esimesele lennule, mis tehti üle Atlandi ookeani. See toimus 1922. aastal. Lend algas Lissabonis ja lõppes Rio de Janieros. Lennukimudeliks on Fairey IIID.
Monument (Padrão dos Descobrimentos), mis on pühendatud Portugali avastusretkedele. Tejo jõe kaldal.
Lissabonis kohtab igasuguseid kerjuselaadseid. Mõni mängib pilli või laulab, mõni üritab kaastunnet äratada oma mädaneva jalaga.
Pastéis de Belémi kohvik. Nagu näha, ulatub järjekord uksest välja.
Selline nägi see koogike siis pakitult välja.
Otsustage ise, kui isuäratav see välja näeb! :D
Ma hakkan nutma varsti, ausõna! Mul just sadas katuseakna lund täis...ja sul on 22 kraadi, päike! Ma annaks praegu kõik, et kasvõi +2 päikest saada! Tartus olevat isegi enam-vähem ilm nädalavahetusel olnud, Pärnus sadas kogu aeg minit löga! Tallinnas pidavat üldse suusailm olema. Ma ausõna lähen varsti segi siin, kui seda valget jura veel taevast alla peaks tulema! Siiralt kade meel vaadata päikselisi pilte :D
ReplyDeleteNii tore on lugeda su tegemistest! :)
ReplyDeleteTorre de Belém pildilt silmasin esmalt kohe lennukit, mitte seda torni. :D
ReplyDeleteMa ei jaksa isegi öelda enam, kui väga tahaks ka sinna päikselisse Portugali. -.-
Ps. Iseenesest päris stiilsed jänesed.