Järjekordne praktikanädal on edukalt seljataga. Nüüd on ainult 5 päeva veel Amadora haiglas käia. Ma usun, et hakkan igatsema! Samas olen rahul, et see läbi on - tahaks juba uut praktikakohta näha. Loodan, et ei pea enam poolest ööst üles ärkama, eks.
Eile oli tegus päev. Tulin kella viieks töölt koju, panin jooksuriided selga ja tegin ühe 14-kilomeetrise ringi Alvaladel ja ülikooli staadionil. Väga palav oli joosta ning jalad tundusid kuidagi eriti rasked. Läksin ruttu koju, pessu, riidesse ning seejärel koos Yasmine ja Tonega Orientesse ühe moebrändi esitlusele. Polnud need riided küll suuremad asjad. Üks käevõru oli kena küll, aga maksis 18 eurot, nii et ma ei hakanud rahakoti avamisega vaeva nägema.
Saime seal süüa suurepäraseid kooke, puuviljapunši (ei saanudki aru, kas see oli alkoholiga või ilma), pähkleid, juustuga grillsaiu ja veini. Ma ei imesta, miks portugallased sellised tüsedamapoolsed on - nad söövad meeletustes kogustes just neidsamu grillvõileibu, mille vahel on juust, sink või mõni muu lisand, lisaks veel ohralt võid. Eks ta maitsev muidugi ole, kuid tervislikkuse koha pealt ei hiilga mitte kuidagi. Istusime siis seal väljas ning rääkisime juttu. Saime nii mõnegi eluolulise asja paika pandud, nii et nüüd on kohati raske asju sama pilguga vaadata.
See üritus toimus kohe selle firma kontori kõrval, kus Yasmine töötab, nii et käisime heitsime tema töökohale ka pilgu peale. Pikapeale hakkas väga külm, sest olime suhteliselt õhukeselt riides (päeval oli ju soe), nii et läksime Yasmine töökaaslastega ühte baari. Mind vaadati imelikult, kui vett tellisin, aga tundsin, et on vaja just nimelt vett. Istusime seal mõnda aega - mul hakkas juba uni tulema ning lootsin salamisi, et võib-olla hakkame koju minema, aga siis tahtis Tone veel Bairro Altole minna. Okei, läksime siis. Seal istusime niisama, rääkisime juttu, Tone sai oma peikaga kokku. Väga palju purjus rahvast oli ikka. Kainena on seal väga raske olla. Kella poole nelja aeg tulime ära koju. Nii hea meel oli sooja voodisse pugeda!
Ahjaa, Portugalis on alkoholijoobes autojuhtimine lubatud. Vähemalt ei kardeta küll natuke joogise peaga rooli istuda. Aga ma ei imesta, sest liiklus on Lissabonis ikka jube. Kõige hullemad on taksojuhid.
Täna käsime Yasminega Carcavelose rannas. Ilm ei olnud väga palav, vaid piisavalt mahe ja meeldiv. Küll aga oli rannas jahe tuul. Alguses ei söandanud me riideid ära võttagi, nii et pikutasime niisama. Siis otsustasime, et otsime tuulevarjulisema koha. Läksime ühe liivavalli varju. Kõike head muidugi korraga ei saa ning igal asjal on oma varjukülg. Kuna oli suur tuul, siis muidugi tuli see liiv kõik meile kaela - kõrvad, nina, suu, nahk, juuksed - kõik olid liiva täis! Aga vähemalt ei olnud enam külm! Jäin isegi korraks magama, nii mõnus oli lainete loksumist kuulata.
 |
| Tostas e vinho. |
 |
| Saiasõbrad. |
 |
| Yasmine'i combat moves. |
Oi Triin. Mul on üks mobiil, mis oli mul juba gümnaasiumi ajal. Kuskil nii 2004 aastast saati vist. Ma olen teda juba kolm korda maha kandnud. Viimati üleeelmisel talvel, kui ta oli tükk aega vees ja peale seda mingil seletamatul põhjusel enam pilti ette ei võtnud. Kummalistel asjaoludel ärkas see telefon täna aga uuesti ellu. Ikkagi Siemens, äriklassi Siemens CX65, mitte mingi närune Nokia või IPhone. Muude asjade kõrvalt tuli sealt välja ka hulga kompv... kompromis... kompromiteerivat materjali sinu kohta. Natuke ka Kadri kohta.
ReplyDeleteNing nagu Saksa inseneride tipptehnoloogiale kohane, ühildusid mu Siemens ja HP esimesest silmapilgust ning toimus sujuv andmevahetus, millega saab mu Nokia hakkama alles peale pikka jändamist. Kõik materjal on mu arvutis valmis iga hetk maailma rändama.
Ja nüüd ma mõtlen, et saadaks selle materjali Õhtulehe, Kroonika, Äripäeva ja Metsalehe toimetusele. Samas, mitte et ma tahaks nüüd kuidagimoodi midagi välja pressida, võiks ka neid mitte saata, kui mul sellest kuidagi muudmoodi võiks tulu tõusta.
Muuseas, see kolmas neiu on täiega Meriti nägu. Sa peaks teadma Meritit. Ta käis minu ja Kadriga ühes klassis. Ikka väga ühte nägu.
Parra-Ralla-Vurra Esimene
:D Haahaaa, Metsalehte võid saata küll!
ReplyDeleteMina küll sarnasust Meritiga ei näe, aga eks silmad on erinevad ju ka igaühel.
PS. Kahju, et siin ei saa kommentaaridele "like" panna, ma laigiks kõiki sinu kommentaare - need on nii lõbusad! Teevad tuju heaks! :D
Raske on see kriminaali elu. Raske on... Üritan selgelt ja mõistetavalt inimeselt midagi väljapressida ja inimene ütleb "Oh kui tore". No ma ei või enam, pole siin Eesti riigis võimalik enam mittemillegagi leiba teenida. Pean poliitikuks hakkama. Seoses sellega võtan vastu annetusi, oma kontole SEB pangas.
ReplyDeleteTegelt ma tahtsin sult seda saada, et sa korraldaksid niimoodi, et ma leiaksin mingi seltskonna inimesi, kes tahaksid tulla pikale-pikale rattamatkale. Noh, ikka nii nädalaid, ja kuskil euroopas või aafrikas, mitte et Tallinnast-Haapsallu. Aga ma ei tea mittekedagi, kes oleks sellisest asjast huvitatud. Samas, ega ma nagunii eriti palju inimesi ei tea. Sind tean, Tambetit kah, siis ühte poliitikut ja ühte töökaaslast.
Aga mida see "like" vajutamine annaks? Ma tean niigi, et ma olen parima huumorisoonega inimene siinpool mu toa ust.
Ei tegelt ka nagu mismõttes vajutada mingit nuppu, mis ei ütle mulle mittemidagi? Palju meeldivam on see, kui lihtsalt öelda, nagu sa ütlesid: "Teevad tuju heaks". Sest et kuigi ma olen tüüpiline eestlane, kes tunneb kadedust, kui teistel läheb hästi, on tegelikult umbes pool grammi hea tunne, kui ise saan kellelegi midagi head teha. Noh, näiteks ükspäev sõitis mul mingi idoot ees ja ma ei andnud talle signaali. Nii hea tunne oli pärast. Ainult kahju, et ma ei jõua niipalju head teha, et endal kah hea oleks.
Homme on Konnakulleste päev. Selle tähistamine on alguse saanud Porijõelt. Head konnakulleste päeva sinna Portugali.
Allar, mina tuleksin sinuga küll sinna pikale-pikale rattamatkale. Ma arvan, et see oleks väga lahe! Eks Tambet ka siis ikka tuleks ja vb kellegi leiaks veel... Millal sa tahad minna?
ReplyDeleteMa tahaks ka tulla!!! Ainus küsimus, et millal?
ReplyDeleteSelle pika-pika matkaga selgus täna selline häda, et mind ei taheta töölt kohe mittekuidagimoodi enne septembri keskpaika ära lasta. Siis kisub Euroopas juba külmaks. Aga kui nii ongi, siis ma kohe ei tea... Siis jääb vaid võimalus Aafrikasse minna.
ReplyDeleteMa kardan, et isegi, kui seda suvel teha, siis on igal teisel inimesel töö ja nendel kellel tööd ei ole võib olla paraku raskusi paljude eurode kulutamisega rattasõidu peale. Nokk kinni, saba lahti.
Aga muidu mõte on jah selline, et teha midagi väga lahedat ja korralikult. Mingitest Slovakkiatest, Rumeeniatest, Jugoslaaviatest võiks läbi liikuda. Taanis või Hollandis ei tahaks küll veeväljade vahel vändata, merd saab siingi vaadata. Saaks nii mägesid, kui ka madalamaid alasid näha. Vahepeal mingeid rongisõite teha...
Ohjah, unistada võib lõputult, aga enne tuleks töösse paus sisse saada.
Kuigi sina Triin, sa peaks vahepeal Eestis kah natuke viibima, muidu muutud varsti keskmiseks eurooplaseks ja unustad ära selle, et tänaval tuleb ringi käia morni näoga ning maha vaadata.
Ja kes see anonüümne on, kes kah tulla tahaks? Anonüümsetel on tavaliselt siiski postituse lõpus nimi olemas? <--See oligi minu nimi, harukordselt pikk teine, aga siiski olen ma ta üle uhke.
Oota, aga kas sul puhkust polegi? See on ju seaduse rikkumine, kui sul on puhkusepäevi, aga sul ei lasta neid välja võtta! Pead ikka neile mainima.
ReplyDeleteTahaks minna küll, suht lahe oleks! :) Kui ilmad ka veel head oleks!
Ja ma ka ei tea, kes see Anonüümne oli... Äkki Tambet?
Aa, muidu see rattasõit rattasõiduks. See on ilus unistus. Aga üks pakilisem probleem on selles, et kas sa oskad mulle äkki öelda ühe ilusa raamatu nime.
ReplyDeleteMul on tunne, et ainsad raamatud mis mulle huvi pakkusid, olid Agatha Cristie kriminullid. Nüüd olen ma viimasel ajal püüdnud igasugu muid asju lugeda ja lihtsalt ei lähe kuidagimoodi mitteükski muu raamat.
Austusest president Lennart Meri vastu võtsin lugeda isegi "Hõbevalge", "Hõbevalge tagasitulek", "Hõbevalge lendab Saaremaale", "Hõbevalgem" ja "Hõbevalge II", aga kuigi ajalugu pakub kahtlemata huvi, on see kuidagi justnimelt selline ajalugu, mis ei ole loetav. Hea seegi, et see lahendab natuke mu unepuudulikkuse probleemi.
Kas ma eksin, kui ma ütlen, et sul endal oli kunagi mingi raamat pooleli? Mul on meeles nagu keegi mu tuttavatest oleks öelnud, et ta tahab raamatut kirjutada. Et kui see ka Kerttu või Kadri oli, siis ma oleks hea meelega testpiloot. See tähendab siis katselugejat. Ma olen veetnud oma elu relvade ja mõnikord ka kiirete autode keskel. Mul on piisavalt julgust, et lugeda mistahes raamatu esmaversiooni. Kui see ainult mingi romaan ei ole.
Mida sina minu asemel loeksid?
Kunagi tahtsin ma täiega lugeda Top Gear saatejuhi Jeremy Clarcsoni raamatuid. Ma lootsin, et need on sama head, kui see saade. Ma lugesin nad kõik läbi ja kuni viimse hetkeni oli mul lootus, et äkki läheb asi heaks...
Isegi Euroopa teede atlas on suures osas läbi loetud. Sealt mul see rattasõidu idee tuligi. Nägin mingeid mägesid ja juures oli veel tekst Transilvaania ja siis tuli silme ette selline hea õuduka algus Transilvaania mägedest ja metsadest mida tahaks ise kogeda.
Et olen heade ettepanekute eest tänulik.
L.Ard
Sa oled ikka nii nunnu! :D
ReplyDeleteNo jah, kunagi sai kirjutatud mingit raamatut, aga see on bullshit suht ja pealegi ei tea ma, kui see fail ongi. Aga kunagi on plaanis ikka midagi avaldada ka, nii et siis sa võid testpiloot olla küll!
Kui me ratastega Euroopasse minna ei saa, siis võiks ju vähemalt paariks päevaks Saaremaale või Hiiumaale minna? Onju?! Onju?! Eksju! :)
Ja see anonüümne oli Hanna, mitte Tambet.
Aga mina soovitaksin sul lugeda Remarque'i raamatuid. Kindlasti oled sa temalt juba midagi lugenud (pakuks "Läänerindel muutuseta", "Triumfikaar"?), aga mina soovitan hoopis "Taeval ei ole soosikuid", mis on ülihea raamat (kuigi kriitikud seda väga ei arva) ja peaks sullegi sobima, sest üks peategelastest on võidusõitja. See on Remarque'i hilisema perioodi teos, nii et üpris erinev varasematest, st, et sõjast ja sõjaajast ei jahuta nii palju. Igastahes, kui sulle sõjapõgenikud ja juudid meeldivad, siis soovitaksin Remarque'lt "Armasta oma ligimest", mis kirjeldab ühe juudi noormehe ja tema sõprade/tuttavate hakkamasaamist II maailmasõja päevil. Nii ja kolmas Remarque'i raamat, mida ma soovitaks on "Varjud paradiisis", mille tegevus toimub USAs. Ka sõjaaegne raamat. Sõda = II maailmasõda.
Mul need kolm raamatut olemas ka, nii et kui oodata jaksad, saan sulle laenata, kui tagasi tulen!
Kui sulle Remarque ei meeldi või liiga tõsine tundub, siis alati on põnevad eesti fantaasiakirjaniku Inderk Hargla alternatiivajaloolised (ehk siis ajalugu on välja mõeldud) teosed nagu "Palveränd uude maailma", "Baiita needus", "Frenchi ja Kolulu" seeria. Nendes nimetatutes on nii seiklusi, põnevust, nalja kui ka ilusaid kirjeldusi. Samuti on näha, kui palju kirjanik ikka asjadest teab. Nendest on mul olemas kaks: "Palveränd uude maailma" ja "Frenchi ja Koulu" esimene raamat, nii et neid saan ka laenata. (Eriti hea on see "Palveränd uude maailma" - ma olen seda mingi 5 korda juba lugenud).
Et jah, need oleksid siis praegu minu soovitused. Kui veel midagi teada tahad, küsi! :)
Täiendaksin, et Hargla uusimad dedektiiviromaanid on ka väga head. Tegevus toimub 13.sajandi Tallinnas, mistõttu on lisaks haaravale tegevusele ka põnev lugeda kohakirjeldusi. :)
ReplyDeleteJA Saaremaa rattatrippi olen ise ka siin kaalunud juba. Saaks seal isegi ööbimise ja kohaliku giidiks. ;)
See Hargla tundub huvitav variant olema. Aga paraku käisin raamatukogus ringi ja sattusid pihku oma kirjastuse teosed, mida oleks võinud ka töölt riiulilt võtta. Ja siis veel Kunnase "Sõdurijumala teener" ja Rohke Debelaki "Õigus ja tõde" ning raamat kellestki Sherlock Holmsist.
ReplyDeleteAllar, palun mulle neid kompromiteerivaid materjale saata! Tead ju küll, ma olen otsapidi meediaga seotud ja võin need meelsasti kuskil avaldada. ;)
ReplyDelete